Väljas soe päike ja külm tuul. Mu hääl kõlab umbes nagu mu koeral või politseikroonikas tulekahjus ärganud odekolonni tarbijal. Sealjuures käis külas Sabine, lõikas Madistorile südamekujulise sonksi mis ma kuskilt netist leidsin ja raseeris minu kiilasuse tagasi.Munad on ka värvitud.
Ja soengutest veel veits, mind tegelt ajavad närvi sellised chiipo-punased juuksed mis pole porgand vaid mingi arusaamatu kirsskäkk. Aga eks nagu ikka oma sõnu söön. Marijana Gligic, Serbia päritolu, jäädvustas sellised tüübid. Nämmnämm.
