Marian Tuuspäev


On olemas üks 1988 väljalaskega naine, keda facebookis stalkides inspireerun iga kord. Kuna ta on lihtsalt uustuus ja mingit spetsjomm blogi pole mida sheerida, siis kogusin kokku hunniku ta isiklikke fotse ja jagan nad siia välja. Et siis vahel on nõnda, et välimus pole veel kõik, kuid see räägib ikka palju nagu kalju.


Esimest korda forever, panen sellise piiiiikema chit-chati ka välja:
eesti VS väljamaa
Ma olen kogu elu teadnud, et Eesti on lihtsalt liiga tilluke. Armas aga väike. Ja mul oli koguaeg metsik huvi mis toimub mujal. Ma arvasin alati, et ma tahan minna NYC aga otsustasin tulla lõpuks Londonisse. Olen oma valikuga äärmiselt rahul, sest ma olen Londonisse armunud ! üleni armunud! 
stiil
Viimase aasta jooksul Eestis elades, avastasin vintage enda jaoks, tänu minu suurmale musirullile, vanaemale. Ehk siis isegi täna ö0/90% mu riietest on tema kapist või siis tema või minu emme tehtud.
inglismaa mõjud
Kogu minu lugu siin on olnud väga keeruline aga põnev tagasi mõeldes. Ma tulin siia omades 1000 eesti krooni ja teades ühte inimest. Ma elasin seal kus juhtus, ka tänaval omajagu öid. Kogu see enda protsess muutis mind väga enesekindlaks ja ma olin, ja olen siiamaani enda üle väga uhke. Mul on hea meel, et see kõik mida ma täna teen ja kes ma olen, muidugi olen ma hetkel oma unistuse alguses, on tulnud tänu sellele, et ma olen 100% MINA. Minu stiil on arenenud välja taaskord minu iseloomu enda riietumisse riietades. Jälgides oma meeleolu ja emotsioone, tunnetades ilma ja värve ja muusikat. Aeg ajalt kohtan inimesi kes inspireerivad mind, peamiselt oma energiaga. Minu suurimaks inspiratisooniks on kogu maailm. Minu jaoks ei ole olemas sellist asja nagu mood. On olemas stiil. Ja stiilne inimene on üleni stiilne, olemus ja kunst ennast tunda ja enda väljendamine on ilus.
argipäev
mulle meeldib mõelda, et ma tahan alati välja näha selline nagu ma olen. ehk siis ennast väljendada. Muidugi mul on päevi kus ma kannan midagi mida ma üldse ei tunneta, ma vihkan neid päevi, kogu mu päev on rikutud kui mu outfit on vale. Vahest ma vaatan mingit piltti, kus on keegi tüdruk teksadega, ja ma mõteln okei, ma või ju ka teksasid kanda, aga siis on selline olukord, et kogu päeva on mul nii ebamugav olla, sest ma ei tunneta ennast. niiet ma parem mõtlen enda outfiti varakult valmis, et ma oleksin õnnelik ja ilus. Ma tunnen ennast hästi kui ma kannan lendlevaid materjale, ma armastan pehmet siidi. ja täiesti kindel on üks asi, ma ei välju kodust, ja isegi mitte kodus, ma ei kanna musta !!! värvid,värvid,värvid. 
iluopid ja individualism
ei, ma ei läheks iluopile. minujaoks teeb inimese näo ilusaks see, kus sa arvad, et see on ilus. ja see kui sa jälgid kõiki loomulike jooni oma näos ja lihtsalt joonistad nad ilusamaks ja tood välja enda kõige ilusamaid osaid. osasid vist ei öelda. ma ei teagi mis sõna sinna panna. 
Oma välimusega ma ütlen peaaegu kõik, ma saan oma energia panna oma välimusse. Ja inimesed, kes isegi ütlevad, et nad ei hooli riietest vms, siis siiski, saab öelda, kes nad on ja luua oma visooni vaadates mida nad kannavad, milline on nende elustiil. 
Ma käisin just peol see reede, ja ma kohtasin gruppi MOE INIMESI, noored umbes 20 aastased enamjaolt gei poisid keda vaadates oli mul siiralt kurb. sest kogu nende look peegeldas mulle seda kuidas nad on 3 tundi ennast valmis seadnud ja peamine asi kogu londonis on see, et kõik näevad nii unikaalsed välja aga TäPSELT ühesugused. Mul on kahju vaadata neid poisse kõrgete kontasega kõndimas, tuhat ketti ümber jalgade. Kogu look peab olema loomulik ja lihtsalt väga nauditav, Ja kogu see grupp loomulikult tahavad olla kas stilistid või fotograafid.
jõllitajad
ma tean, et nad vist vaatavad mind, sest mulle on öeldud. aga kui ma täiesti aus olen, siis ma ei märka mitte kunagi. sest mina tänaval kõndides kuulan muusikat ja vaatan muid asju. kui keegi minuga just rääkima ei tule ja midagi ei ütle siis ma üldjuhul ei märkka midagi. mul on alati sada mõtet peas ja palju, palju ideid. 
aga arvatavasi nad vaatavad mind sellepärast, et ma olen värviline ja kõnnin hästi kiiresti ja varbad väljapoole.
le petit naine
täpselt 158. mulle meeldib olla ülekõige tillukene. mulle meeldib olla niii tillukene ja väike nagu pisike sulg. ma tunnen, et ma olen ilus kui ma olen väike, see sobib minu iseloomu ja energiaga kokku kui ma kannan maani värviliste sugedega kleitti ja ma olen nagu lind. 
ma tahan olla niiiii peenike, et kõik on mures minupärast.
ma tahan olla nii peenike, et ma muutun näost tumeroheliseks. 
nii peenike, et ma minestan iga poole tunni tagant.
hohoho.
mulle meeldivad suured naised, nad on niiii ilusad kui nad on kurvikad, aga neil peab olema see attitude.
moelt "turvaline eesti". miks?
MA EI TEA !!!
ma ausalt ei tea. sest vahet pole kus sa oled, sa võid riietada nii kuidas sa tahad. Ja eriti sitt lause on see, et ahhh ma ei saa ju hulllluks minna, et see on ju eesti. Minumeelest on just toredam olla eriti särav ja silmapaistev.
Ainuke asi on see, et alles siin olles, olen ma ennast leidnud, eestis olles, ma olin sinnapoole teel. Ma oleks eestis teinud samamoodi täpselt seda mida ma tahan. Ja minumeelest see on naljakas kui sa kõnnid viru tänaval triibulise karvaseeliku ja täpilise mütsi ja platform saabasetaga, mitte et sa teeks nalja, vaid sellepärast, et sulle meeldib. Ja seal olles ma panin tähele, et inimesed vaatavad, aga pigem negatiivselt või üllatunud, eh aehhhh kae lolli! 
kõige fäänsim/cheepom ese
ma ei ole eriti fancy, ma armastan vintage disainer riideid, aga enamjaolt ma laenan neid tööjuures. Ma töötan stilistina vintage disaineri poes, kus me laenutame riideid ja ka müüme. Ehk siis ma saan oma iha rahuldatud, ja anyways ma tahan seda imelist 90-date gianni versace kleitti kanda ainult ühe korra.
aga arvatavasti, mu kõige hinnalisem aare on mu 1991 aasta versace päikseprillid. Mina ei maksnud nende eest palju, sest see mees kes neid müüs oli loll aga ma tean, et nad on üsna hinnalised.
aga enamus mu asju on odavad. mulle meedlivad odavad asjad. Sest mulle meeldib palju asju. MA EI JõUA äRA OODATA, ET EESTIS KALTSUSHOPINGIT TEHA. 
minu kõige faansim ehe saab olema minu enda tehtud kleit. Teha riideid, on see mida ma tahan teha. Endale ja inimestele kes on mind inspireerinud enda olemusega, sellisena millisena mina neid näen, ja neile kinkkida kleit. Alati kleidid. 
vananemine
65 aastaselt olen ma kindlasti eriti cool. näiteks pikkade värvliste, roheliste ja siniste peaaegu maani rastapatsidega ja suurte täistallaga tenniste ja siidist kimonoga. mulle meeldiks mõelda, et mul on kodus alati palju alkoholi ja mulle meeldib üksi napsitada ja muusikat kuulata. ja tüüdata kõiki oma naabreid oma lugudega kuidas ma käisin mongoolias küttimas. 
mulle meeldiks ja meeldib ka praegu inspireerida inimesi, üks parimaid tundeid ever, inspireerida inimesi positiivsusega.
kui keegi ütleks sulle et sa näed välja nagu kloun?
mulle meeldivad klounid !!!
mulle meeldivad toredad kommentaarid, ma ei pane tähelegi neid klassikalisi, u look cool, amazing or whatever.
mulle meeldis, eile kui ma suitsu tegin ja istusin tee ääres ja üks vanem naine kõndis must mööda ja ütles, nooo tõuse püsti , vaatame siis sind. ja ta vaatas mind ja ütles, väga kift, ja mul olid kollased sukapüksid ja ta leidis, et mu jalad on nagu banaanid.
muss
mmm, see on alati kõige raskem küsimus. mulle meeldib praegu, see nädal olen kuulanud palju pink floyd i. muusika on alati minu jaoks kõige armsam asi, ma tunnen, et ma hingan muusika rütmis ja olen äärmiselt häiritud kui muusika ei mängi kasvõi viieks minutiks. 
diiva-nimi
colour, alati,alati colour

musi.musi !!!