Etsiis Stiilis oli see kuu pidulikult nupp minu ja Helen Saluveeri juttudega blogindusest. Hurramurra ja tänud Mervi Lillele kes loo tegi ja Helenile kes mind Mervile söötis omakorda : ) Samas samas samas pidid mul juuksed peast ära kukkuma kui ma ajakirja ostes välja tsekkasin, et tekst on küljendatud punasega punasele (ma olen veits disainer eksole). Aka Muhvigi eisaand ma isegi enda jutust loetud. Ja kuna juuli on nüüd peaaegu läbi ja varsti on august, siis ma täiesti toimetamata endapoolse lookese kripsan siia kaa - hurraa!
Ettevaatust, subjektiivsus kuubis:
Mõte moeblogi pidama hakata sai alguse sellest, et sageli leides midagi väga uut ja tuusa internetimaastikul, kippusin ma msn'is järjest kõigile sõpradele infot edasi copy-pastema. Ja siis igas aknas vastaval teemal edasi rääkima, sest mul on alati Oma arvamus ja sealjuures suht arogantne ja samas olen ma põnevil Teiste arvamusest. Seega tundus suhteliselt loogiline hakata oma leide kuskile koguma. Ja nii sai alguse "uus tuus" postitusega ebay'st leitud superodavast prillipoest kust oli leida Lolita südameprillidest Star trek kükloop prillideni. Algusest peale olen kirjutanud blogi samas vormis millises ma sõpradega niisama vestleks – seega eesti keeles, plus kasutan enda väljamõeldud väljendeid, ülbitsen või hüüan Hurraa, peaaegu kompleksivabalt laen üles fotosid isiklikest moekatsetustest nagu kulmude blondeerimine ja kaltsupoodide leiud. "Tervist kallis lugeja, käes on huulepulgarubriik" minu sõrmedest klaviatuurile ei paisku. Seega uus tuus lugeja on vist eelkõige kas minu sõber, või keegi piisavalt tugeva sarkasmitundega ja huumorisoonega. Täpselt sellise kõnepruugiga blogid ja raamatud meeldivad ka mulle endale, näiteks myfashionlife.com, superqueen.wordpress.com või planettampon.tumblr.com. Hea on kui inimesed kirjutavad millestki mida nad siiralt tunnetavad ja tunnevad, blogi postitusest paistab ju kohe välja kui inimene kirjutab tõelise inspiratsiooni läbi versus seeläbi et on nö. lubanud endale iga päev kirjutada. "Ärkasin kell seitse sõin saia" blogisid pean väga imelikuks, kuidas on keegi võimeline nii igavalt oma mõttekäike kirjeldama, mind huvitaks mida Ta tegelikult tundis sellel elu perioodil, mitte mis kell. Nii tulebki välja, et hea blogi on selline, mis ei karda kriitikat, sest lugejale meeldib kui kirjutaja teda erutab.
+ langen imalusehoogu ning tänan seega ka tuusasid inimesi kes uustuusa statistikas uustuusa-linkijatena jne figureerivad. ehh