*tuuslumisus*

Nagu mitmed inimesed on tähele pannud. Ja ka loomad. Siis väljas on Elmo-ilm. Me oleme kolinud Alaskale, kuid see ei tähenda et peab jätkuvalt välja nägema rõve. Ja mina näen rõve välja. Sest hiigelsalli ja karvamütsi seest paistab vaid räigelt läbipunetanud nina.
Mõningaid inimesi olen ma juba silmanud ringi liikumas täiesti kohutavates kandilistes lumelaudurite rüüdes, ning ka mütsidesse pole tahtnud Eesti elanikkond see talv investeerida mis totally peegeldub tänaval rõvedalt siniseks külmunud kõrvu nähes.
Aga valgel lumel eitohiks kole olla, sest okei mingi sügistalve hallis museruses oled sa vähemalt teiste peletiste taga peidus, nüüd kõnnime me kõik kompositsiooniliselt puhtal fakin lehel, kus iga viga utreerub ja multipleerub (whateverthatmeans).
Seega mula-mulaks, aga midagi lahedat võiks olla. Miks mitte näiteks haigevärvilised või kallibrändilised MoonBootsid.


Siuke Itaalia firma nagu Moon Boot mõtles 70'ndatel et oleks ilgelt tuus teha haigeid vatiolluseid inimeste jalgadele. Ja sellest ajast saati on nad teemas ja ei saa sealt välja tulla sest uus tuus on alati hea vana ja seostada moonboote tiinekatega on sama kurb kui wayfarer prilliraame emodega. Klassika ei kao ju kuskile, ja asi pole selles kes kannab, vaid kuidas kannab. Jejeje. Ja kusjuures 40 aastaga pole Moonboot isegi oma logo muutnud ja nende kodukal on hulganisti valikut ja stuffi, aga samas saab alati ronida ka ebaysse ja leida sealt täiesti haigeid retro saapaid. Kuidagi mölapidamatus on täna.