Julia Harrison. "Ma otsin inimeste kehade poolt vaikimisi jutustatud lugusid - lapse mossitus, kortsus kulm, dekoltee välksatus, surutud rusikas, kaduv haav. Meie kehad väljendavad ja illustreerivad soove, vajadusi ja muresid. Oleme iseenda mustriteks; minu töö pöörab tähelepanu sellele suhtele. Enamus minu teoseid on käsitsi nikerdatud lehtpuidust või puuviljapuidust nagu vaher ja kirss. Ma leian, et puit on veenvalt mahlakas materjal ja mõnus kanda. See on nii sile ja õrnalt soe ning samuti nagu ka meie kehad, on see kogemustega haavatav või moonutatav."
|
Julia Harrison. "I look for the stories being quietly told by human bodies: a child’s pout, a furrowed brow, a flash of cleavage, a clenched fist, a fading bruise. Our bodies express and illustrate our desires, needs, and concerns. We are our own ornament; my work draws attention to this relationship. Most of my pieces are hand-carved from hardwoods or fruitwoods, such as maple and cherry. I find wood to be convincingly fleshy and a pleasure to wear. It is smooth and slightly warm, and, like our bodies, can be bruised or marred by experience."
|
