illustratiivtikkimine ongi tuus

Lugesin et oktoobris avati Megan Whitmarsh-i isikunäitus, San Franciscos, Michael Rosenthal galeriis. Nominomi. Googeldasin siis rohkemgi tema töid ja tuli meelde kuidas ma laavisin tikkimist. Üritasin imikuna kodundustundidest väljaspool tikkida animetegelasi. Siis tundus, et mul tulevad lihtsalt jõletised välja, nüüd aga on lood teisiti. Püüdlikult nii-kuidas-oskad tikitud asjades on laiffi.
Käin lasnamäel ära, otsin välja selle tikkimisrõngaasjanduse ja proovin mõned oma riided ära tikkuda.





A muide Tallinn Dolls gala oli ekstratuus. Nagu öeldakse siin eestis asjade kohta mis tunduvad päriselt vinged, et oli nagu päris. Väga meeldis mulle. Asju oli tehtud mingi 50 ringis, täitsa unikaalseid mitte mingi 50 sama lõiget. Ja noh, lihtalt vahvik. Osasid fotse saab siit http://www.flickr.com/photos/artursadovski/ 

Leidsin kodunt siukse heleroosa kootud beebimütsi, mul tekkis vajadus see pähe panna, ma ei tea kelle oma see tegelikult on, nii et kesiganes sa oled, kui sa tunned et see on sinu müts ja sa soovid, et ma selle kohe peast ära võtaks ja tagastaks, anna teada.